Nädalavahetus numbrites

See nädalavahetus on olnud selline, et märk tuleks maha panna…. järgmine selline tuleb parimal juhul järgmine aasta ….kindlasti mitte varem :)

Alustame reede hommikust kella 8-st ja lõpetame laupäeva õhtul kell 9 :)

Lastega koos veedetus tunde 3

Neist silmad pool kinni 2,5

Autoga sõidetud kilomeetreid 863 (käisin ekstra autost järele vaatamas)

Autosse ostetud bensiiniliitreid 100 (päris palju on veel alles…hea seegi)

Magatud tunde 4 (õnneks juba hetkeks tagasi tehtud)

Töötunde 29 (seal hulgas autosõit silmad lahti :)

Pildistatud pilte 1841 (õnneks ma praagin sealt osa välja :)

Imeilusaid pruute 2

Lahedaid ja vabalt võtvaid peigmehi kah 2

Imearmsaid lapsi 3 + lugematu hulk

Joodud liitreid 3…4… vesi+morss+õunamahl ….mitte kõike õnneks korraga

Ilusat ilma 35 tundi

Metsloomi 5 (1 kits, 1 siil, 1 jänes, 2 rebast) …. kõik elus …

Mustika löögid ribidesse – lugematu hulk

Mustika vanus 28 nädalat

Enesetunne – super :)))))

Pildid tegin just natuke aega tagasi oma aias ja need ei lähe nädalavahetuse arvestusse :)

Aasta aias – mai

Kõik, mis möödas, on SIIN

No ühe kuuga on juba ühtteist muutunud ja silmale ilus vaadata, aga pole ikka veel see päris :). Õisi on, aga ka alles imepisikesi lehti, mis kohe-kohe suureks peaks kasvama…

Minu lillepeenar on sellel aastal väga söödav :)…salatid ja sibulad ja basiilik ja till ….no taustaks paar lille ikka ka…

Lillepotid ikka panin lilli täis…sellel aastal siis aiandi abiga…no toast nii ilus vaadata ;)

Mis siis, et ma tean, et tulbisibulad tuleb peale õitsemist üles korjata…pole minus olnud nii virka aedniku, et seda teha. Nüüd sellel aastal peale 5 aastat tänulikku õitsemist, andsid osad tulbid alla ja kasvatasid ainult lehti.

Ma siis korjan nad varsti välja ;)

Eile oli lahe ilm…ma läksin välja, sest kohe-kohe pidi vihma sadama hakkama. Väljas müristas. Ma arvan, et umbes 10 minuti pärast olid kõik pilved taevast kadunud ja päike paistis. Ilmateade seda küll ei lubanud :)))

Aga vihma võiks küll sadada…vähendaks tublisti meie nõmme kuiva maa kastmisvajadust… muru peab juba 2 korda nädalas niitma, samal ajal naat on eriti ülbeks läinud ja arvab, et mul pole midagi muud teha…

Puhkepäev

Kuigi meie peres on Ketlin ainuke, kes klassikalises mõttes E-R 9-5 tööpäeva viljeleb, meeldib meile teistelegi puhkepäevadel puhata. Eriti ju siis kui näiteks laupäev tööpäev oli :)

Kuigi see on raske. Ikka vaatad, et näe üks vaba hetk …ma jõuaks selle ajaga täpselt selle ja selle veel ära teha. Kodukontori võlud. Nii ei jäägi muud valikut, kui et arvuti aknast välja visata või kodust ära minna.

Viimasel pühapäeval olime nii palju jälle tublid, et peale hommikusööki käisime kirikus. Peale kirikut kiikus Kalle tüdrukutega võrkkiiges ja no mis ma siis tegin…natuke tööd :)

No ja nüüd tuli kiirelt tegutseda, enne kui Kalle tuppa pakkumist jõuab tulla tegema.

Ruttu lapsed auto peale ja sõitsime Haapsallu.

Plaan oli lihtne…minna müüriääre kohvikusse, lastega parki mängima, muuseumisse ka… äkki mere äärde ja kindlasti armsaid romantilise kuurordi maju vaatama.

Tallinna piiril juba lapsed magasid ja mina ka ;) …jube kiirelt läks see sõit igatahes.

Müüriääre kohvik oli ikka sama hea kui alati. Kuigi sisse astudes oli peale meie seal ainult üks külastaja, tuli peale meid sinna inimesi kahe-kolme ja vähemalt kuue kaupa :)

Meie lapsed ei oska veel uhketest salatitest ega ka keerulise nimega kummaliselt välja nägevatest pirukatest rõõmu tunda ja panid rõhku rohkem terakuklitele. No suppi sõid nad ka…aga isegi mitte kahe peale tervet portsu. Üleüldse mulle tundub enda kõrvalt vaadates, et nad rohkem armastusest elavad…aga nad kasvavad…nii et pole probleemi. Meie Kallega jagasime kõik üljäägid ära ja ei jätnud midagi alles :)

Ma ütlen ainult, et minu õnneks pole ma Tallinnas täpselt samasugust kohvikut veel leidnud ;)

Seejärel käisime Pipi pilte vaatamas. Pipi pilte küll polnud, aga Karlsson oli ja Bullerby lapsed ka. Meie lapsed pilte eriti ei vaadanud, aga ise joonistasid kumbki vähemalt 3 pilti. No on ju mõnus joonistada kui sul purgis korraga nii palju vildikaid, et silme ees võtab kirjuks. Sinnamaani ei olnud ma veel fotokat välja võtnud… ;)

Edasi mänguväljak. Pühapäeva pärastlõunal oli seal üks tädi ja üks laps. Vahepeal kõndisid küll mõned üllatunud turistid sealt läbi , aga vaikseks see jäigi. Seda suurem rõõm meie lastele, kes vabalt iga kiige peal ilma ootamata kiikuda said.

Üldse on see minuarust väga ilus mänguväljak. Ikka väga ilus kohe. Ja pingid nii mõnusalt päikese poole sätitud, et emad saaks reas istuda ;)

Mere äärde me ei saanud, sest värav oli lukus, aga maju vaatasime ikka. Nii armas ja nii idülliline ja kodus selgus, et ka nii kallis :). Aga noh, meile kohe meeldivad kõik majad mida me vaatamas käime ….

Majad vaadatud ja sõitsimegi koju tagasi. Täitsa mõnus on juba nii suurte lastega sõita…saavad ilusti 100 kilomeetrit ennast lõbustatud.

No ja tõe huvides olgu lisatud, et õhtul tegin ikka natuke tööd ka veel… aga Kalle ei teinud, vaid käis selle eest poes. Ja peale raamatupoe ei meeldi talle muidu üheski poes käia, eriti veel puhkepäeval….. Kokkuvõttes ikkagi põhiliselt puhkepäev  :)

Kuidas me eurovisiooni vaatasime.

Kuna meil lapsed ei lähe mitte kell 9 magama, siis meie ikka vaatame “suuri” saateid koos perega. Järjest on meie peres olnud vaatamiseks kõikvõimalikud laulu- ja tantsusaated.

Näiteks lõpetasime just natuke aega tagasi laululahingu vaatamise. Siiamaani Liisu arvab, et peal luuletust hakkab kohe laululahing.  Ning Ketlin võttis ikka väga südamesse, et WAF ei võitnud…. ning finaalsaates nende vana vaksali laulu ajal hakkas nutma.

Loomulikult sättisime siis juba teisipäeva õhtul koos tekkida ja patjadega ennast diivani peale ritta ja hakkasime vaatama. Viimasel ajal on hakanud isegi meie tüdrukud ära väsima, nii et natuke enne esimese poolfinaalilõppu juba nooremad meie perest magasid.

Meil Kallega oli suht sarnane maitse. Enamus meie arvamusest sai edasi…mõned jäid küll välja…aga noh…nii euromaitse järgi me nüüd ka ei ole :)

Neljapäeval vaatasime siis jälle ja täpselt samamoodi. Ühe laulu kohta avaldas Ketlin ainult oma arvamust, see oli meie laul ja see talle meeldis.

Kuna me kuulsime neid laule suht esimest korda ja lasime Reikopi jutust ennast ikkagi mõjutada, siis rõõmustasime ja üllatusime koos temaga.

Kokkuvõttes oli 2 muusikalist õhtut, mis rõõmustasid sellega, et 2,5 tundi ei proovitud mitte midagi müüa, aga samas vaheklipid kah mingit emotsiooni ei tekitanud :)

Luapäevast finaalsaadet pidime vaatame ilma Kalleta ja nüüd ei pidanud meist keegi lõpuni vastu :).  Tüdrukud jäid juba poolte laulude ajal magama, mina jõudsin ikka kõik laulud ära vaadata…. aga hääletamisest ei teadnud ma midagi. Üles ärkasin juba järgmise saate ajal ;).  Läbi mingi udu mäletan sellist lauset, et viimati kümme aastat tagasi oli nii kindel võitja ning et meil läheb täitsa hästi. Hommikul siis Kalle tegi meie kokkuvõtte…

Mulle meeldisid Islandi, Malta, natuke Taani, Saksamaa ja Norra laulud.  Kuna ma nüüd võtsin nimekirja ette, siis isegi üllatusin, et nii vähesed… minu kõrva riivasid  Horvaatia, Bosnia, Albaania ja Rumeenia. Kusjuures enamus neist just eriti tobedate sõnade pärast. Ülejäänud laulud olid minu arust oma riigile nii omased, et pigem pani see mind muigama kui kui negatiivset hoiakut looma. Näiteks Kreeka laul on ikka niii Kreeka. Täpselt sellisena ma teda tean ja selliste kitsaste hõredalt suletud nööpidega geelitatud juustega mehi on seal ikka küll ja rohkem.

Mulle väga meeldis, et võidavad erinevad maad ja hoitakse seda traditsiooni. Ma mäletan, et kui ma olin laps, siis oli see lauluvõistlus tihti just minu sünnipäeva ajal ja mis võis veel mõnusam olla, kui see, et sa said oma sünnipäeva õhtul olla kaua üleval ja vaadata ilusaid tädisid ja onusid laulmas.

See laul oli mu üks lapsepõlve eredamaid eurovsiooni mälestusi. Ma vaatasin just järele, et ma neid rootsipoisse, kes 2 aastat enne seda võitsid mäletan ma ka, aga varasem ei meenu küll kuidagi. Aga see Belgia laul…ma ei saanud üldse aru, kuidas minust kõigest 2 aastat vanem tüdruk, esiteks oskas niimoodi laulda ja teiseks julges niimoodi laulda. Aga umbes täpaselt niimoodi ma proovisin siis ka diskol tammuda ;). Loomulikult tahtsin ma endale sellist soengut ja sellist riidepuud ka selga.

Edaspidi olen ikka pea igal kevadel seda võistlust vaadanud ja sellel aastal kui Koit Toome meid esindas. Vot sellel aastal saime Kallega kaks päeva enne Eesti finaali tuttavaks ….

meie aia õieilus

Eile oli üle pika aia selline päeav, kus mul oli fotokas omaks lõbuks terve päeva kaasas. Kõikides kohtades ja kõigest ma pilti küll ei teinud, aga vot ei mäleta millal enne seda selline päeva oli…

Kirsipuud

Ploomipuu

Õunapuu

üks tulp

2 tulpi

vot see põõsas on meie aias olnud vist juba 5 aastat ja esimest korda olid tal sellel aastal õied.

Sellisest ilust, mida ma teistest aedades näinud olen, meil veel rääkida ei saa…

Need meie aia kõige ilusamad õied ei naerata korraga ;)

Ma püüdsin neile ka helestiga läheneda (st Kalle peegeldas);) …. kui täiskasvanud inimesed niisama kiruvad, et päike paistab silma, aga ikkagi annavad endast parima, siis lastega nii lihtsalt juba ei lähe ;)

Edasi sõitsime kuurortisse puhkama…

Liisu õpib nägusid

Mingi hetk panin tähele, kuidas Liisu hakkas minu järgi kulmu kortsutama.  Sellest peale olen ikka palunud tal kurja nägu teha…no ta on nii armas kui ta niimoodi teeb :). Ükspäev oma vanades postitustes sobrades leidsin, et Ketlinile õpetasime just täpselt samal ajal nägusid tegema. Ketlini seeria

No ja ei saa ju nüüd teistmoodi, kui tuleb üks Liisu seeria.

natuke rõõmus

palju rõõmus

üllatunud

natuke armas

väga armas

natuke kurb

väga kurb

natuke kuri

väga kuri ….läheb juba kurvaks ära ;)

kaval ;)

Ei saa küll öelda, et meie teisest lapsest oleks vähem pilte kui esimesest….

Ketlini ja matemaatika

Meie peres arvutan mina. Kalle on ikka kõvasti rohkem loominguline inimene. Kus juures ma ikka ja jälle imestan, et ta siiski oskab väga hästi arvutada :)

Millegi pärast olen ma koguaeg arvanud, et Ketlin on rohkem Kalle moodi. Meeldib ju talle laulda ja luuletusi lugeda, joonistada ja kõike muud sellist, mis minuarst jääb matemaatikast natuke kaugele.

Noh kümneni oskas ta tegelikult juba ammu lugeda…ma enam isegi ei mäleta millal. Kuigi nüüd selgus lasteaias, et nad peavad oskama loendada ainult kolmeni ;).

Üks hetk luges ta 20-ni. Aga edasi on veel siiamaani raske…Ta oskab lugeda kümneid, aga ei tea mis number tuleb peale 29 näiteks. Kui siis öelda talle, et 30…siis loeb ise edasi 31..32…3…34 ja pärast 39 on jälle nõutu.

Ükspäev autos, aga küsis palju on 2+2. Selle asemele, et vastata, küsisime tema enda käest, et palju see siis on. Kalle lahkelt siis seletas kuidas näppude peale arvutada ja nüüd on see üks tema lemmiktegevus autos.

Peab tema käest kümne piires matemaatika ülesandeid küsima. Ükskord läksid nad Kallega nii hoogu, et Kalle küsis palju on 5+6 ja Ketlin mõtles ning ütles 11.

Aga loogikat tal ikka ei ole…näiteks kui küsida palju on 3+1…siis ütleb 4….kui küsida 4+1…siis mõtleb liiga kaua selleks, et seal näha loogikat ja kohe 5 öelda :).

Lasteaias räägiti, et lapsed ei saa eriti hästi aru eile-täna homme ning öö-päev seostest. Kontrollisin…tõesti ei saa…Kui väga suunata, siis vastab küll, aga lambist ütleb ikka, et eile lähme sinna :)

Ükspäev proovisime mingeid hulkade ülesannet ka…panime lauale hunniku pliiatseid, tegime hunnik ebavõrdselt pooleks ja küsisime, et kummas rohkem või vähem – ilusti teadis. Arvu järgi hunnikusse jagas ka ilusti.

Ja raamatutest meeldib talle neid kahe pildi erinevusi leida….need, et leia 4 asja, mida teisel pildil pole..näiteks.

Igasugu muidu loogika ülesandeid kah. Kusjuures viimasel ajal ta kohe ise tahab, et poest just neid raamatuid talle ostetaks.

Numbreid ja tähti kirjutab ka, aga oma peaga ainult oma nime. Pidevalt küsib, et kummale poole ta kirjutama peab hakkama….aga see on üks teine jutt…Lugeda ei oska kohe kindlasti mitte….vähemalt lauseid mitte ;)

Ühesõnaga…äkki ikka on minusse…kusjuures ma ükspäev vaatasin patsidega Ketlinit ja ta tundus nii minu nägu olevat. Noh kõik minu pildid sellest ajast on lihtsalt patsidega ;)

Liisu lõuna… ;)

Pildi nimi on, siis kui ema tööd teeb ;)….ja kui veel kõht väga tühjaks läheb, siis leiab ta söögi ise külmkapist üles…kas see nüüd päris see söök on, mis ettenähtud on, aga ……tegelikult pole asi nii hull, aga vahel ikka juhtub ….

Perepildid

Nendel piltidel on kaks meie perele isloomulikku osa. Piltidel ei ole mind….ja praegu ütleks juba, et peaaegu pool peret on puudu ;)….ja teine asi, et umbes täpselt niimoodi nad meil enamus aega seljas elavadki :)

ma olen nüüd 2 nädalat järjest loengutes  kahte oma lemmikfotograafidest kuulamas käinud ja sellest ma kirjutan mõni teine kord. Aga raudselt liitun ka mina klubiga – pildistada inimesi loomulikuvalgusega nendele omases kekskonnas ;)

Pulmahooaeg

Minu selle aasta pulmahooaeg on ka nüüd siis alanud. Esimene õnnelik paar on ilusti abieluranda sõudnud :))))))

Nii palju või vähe kui ma ka olen pulmi pildistanud, on mul välja kujunenud oma tee, mida mööda mulle käia meeldib. Mulle meeldib alustada ilusalongis. Vaadata kuidas pruudist kõige ilusam saab, mõnus jää sulatamise aeg… nii et kui päriselt pildistama lähme, oleks nagu vanad tuttavad juba…laulatusel ei pane mind enam keegi tähelegi ja nii see päev märkamatult õhtusse jõuabki….

Kohtumine pruudiga ilusalongis. Mul hea rahulik tutvuda ja vaadata ja tutvuda :)

Viimased kaadrid veel ilusalongis…

Enne veel kui pruutpaar kokku sai, käisime vaatasime peigmehe ka üle :)

Igati muhe ja nautis päeva…

Jalutasime vanalinnas, kuna me seal juba nagunii olime…… ma arvan, et pea kõik pulmafotograafid on nendel tänavatel pilte teinud… aga ikkagi…

see südamega aken on nii armas…

koos otsustasime, et edasi võiks minna mere äärde…

Sellel ajal kui peigmees telefoniga rääkis ja peigmehed räägivad alati vahepeal telefoniga :)))….

kui algul tunduski, et ilm mere ääres natukene külm, siis natuke aja pärast oli juba täitsa mõnus….

metsa leidsime ka…

see on minu lemmikpilt :)

Nii me siis jalutasimegi kuni suure ehmatusega kella vaatasime ja napilt 5 minutit enne registreerimist perbüroosse jõudsime :)

Palju õnne ja armastust Angela ja Andro…

Minu selle suve hooaeg on selline natuke lühike, sest üks nõudlik klient on terve augusti omaks tarbeks broneerinud :))))