Meie pere sööb

Pärast eile õhtust vestlust Eveliga laste söömise ja söögitegemise teemal mõtlesin ma pool ööd ja tänase hommiku ka veel selle peale.

Ja mis ma siis mõtlesin…

LIHA

Mina oskan ja teen toite ainult kana- või hakklihast. Kanast kasutan tavaliselt fileed ja seda panen siis kas supi sisse või kastme või teen wokki või vormirooga. Hakkliha samamoodi. Kusjuures ma pole elu sees teinud kotlette. Kui ma mingit praadi teen, siis tähendab see seda, et ma otan poest ühe võrgus singi tüki, mille on mõõdu jublakas sees ja panen selle ahju. Sellist asja juhtub meil võib olla 2 korda aastas.

Mingit looma- või sealiha pole mina veel hautanud, moorinud või mingilgi muul moel valmistanud.

KALA

Kui siis “punast” ja ahjus tehtud. Paar korda olen ka valget kala ahjuroomga pannud, aga kehv kalategija olen. Lastele väga maitseb igatahes ja alati luban, et peaks rohkem tegema.

PUU- ja KÖÖGIVILJAD

Puuviljad on meil kodus alati kausiga laua peal suuremas või väiksemas valikus ja neid söövad pidevalt kõik meie pere liikmed. Samamoodi süüakse meil ka kapsast ja proganidt. Kui keegi eeskuju näitab, siis tuleb ka kõigil teistel isu. Puuviljadest teen ma salatit või panen kokteili sisse, aga enamus süüakse niisama toorelt ära.

Köögiviljadest kasutame meie kõige rohkem kartulit, porgandit, kurki ja tomatit. Liisule maitsevad kõige rohkem ükskõik mis kujul porgandid ja Ketlinile lillkapsas ja brokoli. Tomat-kurk käib meil salatiks ja kõigi lemmik on kodusjuutuga. Kartul on lemmikuna pudru kujul.

Ühepajatoit on põhiline, mis ma teen ja seda ikka paar korda kuus… ei saa küll öelda, et tihemini…

salatid on kõigi lemmikud ja üllatavalt sööb Keit väga hea meelega kartulisalatit. Ketlin küll pole nii hea meelega seda söönud.

Sügavkülmas on meil ka marju, mida siis isu järgi sööme ja oma aias on 2 ploomipuud, 2 õunapuud, mis küll veel arvestatavat õunasaaki ei anna, vaarikad, sõstrapõõsad ja tikrid.

Ja kevadel-suvel on ka nõmme turg meie pea igapäevases graafikus. Näiteks maasikaid läheb meil ikka kilod päevas.

KIUDAINED

Mina vihkan igasugu putrusid. Ainuke puder, mida ma söön, on rukkihelbepuder. Kaerhelbe, riisi, tatra jne putrusid ma isegi ei proovigi. Küll aga on Ketlin kui ka Keit hommikuks ikka putru söönud. Praegu sööb küll ainult Keit, sest Ketlin on lasteaias sellel ajal.

Ka sööme me hea meelega musta- ja teraleiba ja Kalle sööb müslit. Koguaeg on meil laua peal kausis kamapallid ja makaronidest valin täistera omad. Mina ja Ketlin sööme ka hea meelega krõbinaid (helbed igas kujus ja värvis)

PIIMATOOTED

Piima joovad kõik, kuigi kui valida, siis joovad kõik praema meelgea keefiri söögi kõrvale. Jogurtitegaon nii, et mõnikord seisavad kapis ja lähevad üle tähtaja, teinekord süüakse mitu korda päevas. Kohupiimadest süüakse meil kindla peale ära ainult kodujuust. Peaegu kõik magusad kohupiimd jäävadki kappi või võetakse sealt 1…2 lusikatäit. Minul on üks lemmik – banaani-maasika kohupiim, aga kuna see on 0,1% rasvaga, siis ma eriti ei taha, et lapsed seda sööks.

Juust läheb meil ka hästi. Keit söökssuure tüki kohe korraga ära kui lubataks. Ketlin nii väga ei söö. Mulle maitsevad hallitusjuustud, Kalle kohta ei oska midagi kindlat öelda. Merevaik on ka hinnas :)

RASVAD

Mina olen väga kehv rasvade kasutaja. Pannkooke olen ma eluaeg ilma rasvata teinud ja täiesti edukalt saab neid teha igasuguse panniga. Alati himrutab mind ka kuskile kookidesse 200g või lisamine. Või pakk ja oliiviõli on meil küll peaaegu alati kodus olemas, aga kulub seda vähe. Nüüd kus me oleme natuke ise leiba küpsetanud, siis sooja leiva peale läheb meil küll võid ka :)

MAGUSTOIT

Kommi eriti ei söö. Ketlin kui sööb, siis Rafaello kommi. Keit tundub palju maiam. Küpsiseid söövad küll kõik, mida kõige vähem. Kalle püüab välja mõelda oma lemmik tervislikku küpsist, mida saaks korraa suure kausitäie ära süüa :)

Kooke küpsetan harva, aga kui sii sööme kõik korraga ära. Poest ostame ka mõnikord ja külas sööme alati :)

Kodus teem veel kokteili – külmutatud marjad, banaan, jogurt, piim…

Pannkooke teen ka … iga nädal vähemalt korra.

MEIE PATUD

Käime mäkis. Keit ei saa sealt veel midagi, Ketlin sööb lasteeinest pool hamburgerit ja progandeid ning joob õunamahla.

Mina ei tee pooltki nii palju süüa, kui ma võiks või peaks, mis tähendab seda, et me käime palju väljas söömas. Ühest küljest on see positiivne, sest lapsed oskavd ilusti viisakalt avalikus kohas süüa, aga tellivad nad ;) st Ketlin liiga tihti mingit jama :)… väljas sües püüan neile siis alati ka rauarikast liha sisse sööta ;)

Meie kodule on liiga lähedal saiakohvik. Ei suuda ikka pidevalt kiusatusele vastu panna ja joosta juba hommikul vara soojade saiakeste järele.

Neid on kindlasti veel…. aga praegu ei tule meelde ;)

MIDA MA EI LUBA

Gaasiga joogid ja kartulikõrpsud. Esimest pole Ketlingi veel mitte kunagi saanud ja krõpse on ta ükskord eus proovinud. Siis seisis nii kaua krõpsu kausi kõrval kuni kõik otsa said… kuna me neid ise kunagi ei osta, siis ei oksa ta neid ka nõuda.

Ilma mahlata kõrrejoogid. Nii kaua kui kõrrejoogi juurs on kõige tähtsam kõrrest joomine, siis lähevad meie peres kaubaks 100% mahlast kõrrejoogid ja jogurtid.

Klaaskommid. Ükskord Ketlin tahtis endale poest pulgakommi osta ja ma terve tee koju rääkisin, miks mina tema asemele seda kommi ei sööks ja koju jõudes võttis Ketin kommi ja viskas prügikasti. Kui keegi pakub, siis ma püüan selle kommi kiirelt enda kätte saada ja loodan sellele, et mis silmist see meelest :)

Oi nüüd tuli niiiiiiii pikk jutt…. aga pool jäi veel kirjutamata ;)…. aga eks ma aastate pärast vaatan, kuidas meil praegune elu oli…. noh siis kui mul on maal suur mahepõld ja Kalle suur imekokk on :)

  

Reeglid ja ähvardused

 

Ükskõik kui hästi ma ka Gordoni õpetustega kursis ka ei oleks, tuleb päris elus ette olukordi, mis väljuvad kontrolli alt :)

Ja seda eriti koos väikeste lastega elades.  Ma just lugesin Samuelipere reeglitest ja siia kõrvale sobiks väga hästi võrdluseks meie pere omad :)

- Toiduga ei mängita

- Laua peale ei ronita

- Mitte kunagi ei tohi mitte kedagi lüüa

- Viisakas tuleb olla

Mina näiteks suudan täiesti vabalt kõiki reegleid järgida, samamoodi ka Kalle. Ketlinil aga tuleb ette tagasilööke ;) ja Keit ei saa veel üldse nendest reeglitest aru :)

Ja mis siis on… kui ma näed juba reeglirikkumist ette, siis ma saan hoiatada või kui päris aus olla, siis ka hirmutada või ähvardada. Need kaks viimast ei lähe aga kuidagi Gordoniga kokku, aga mina ei ole ka mingi superema, kes teaks millised on need õiged lahendused, mis sobivad nii mulle kui ka Ketlinile.

Ähvardused on meil tavaliselt sellised, et kui ta nii teeb või ei tee, siis tuleb tal mõnest hüvest ilma jääda. Näiteks ei saa me kollasesse poodi (Järve Selver) minna või raamatuid osta (üllatavalt mõjus ähvardus) või ei saa mõni sõber külla tulla või ta ise külla minna. Mõnes mõttes täitsa süütud, aga ei mõju talle see, et ütled, et nii ei tehta ja kõik.

Kui siis pikast jutust ja ka ähvardustest hoolimata… või ei jõua enne tegu väga pikalt seletada, siis tuleb meie peres minna vannituppa järele mõtlema. No laua peale ta tavaliselt nii kiirelt ei roni ja see pole ka suur patt, aga väikesele Liisule üks kiire tou tähendab küll kiiret vannituppa minekut. Kusjuures see väike tou tuleb tavaliselt nagu välk selgest taevast või noh… Keit ei saa aru, mida Ketlin tal teha keelab ja siis viimane seletamisvõimalus on kätega.

Vannituppa minek käib kiirelt ja sama kiirelt jõuab ta ka seal järeldusele, et enam nii ei tee ja elu läheb edasi…

Aga Samuelipere reeglite juurde tagasi tulles, mõtlesin meie pere peale ja meil on ainult kirjutamata reeglid, mis tulevad teistele pereliikmetele (loe Kallele) tihti üllatusena ;) ja tema protsest, et need koguaeg muutuvad on täiesti õigustataud, aga ei kuulu alati arvestamisele ;)

Kõikidel seadustel on ju ka muudatutused ja muudatuste muudatused ja seaduse tundmine ei anna ju veel õigust selle mitte täitmiseks ;)