Horton

 

Juba mitu nädalat on meil peres õhus lubadus, et me lähme Hortoni filmi vaatama…Kõige esimene lubadus oli see, et me lähme seda vaatama, siis kui lapsed koolis on. Film tuli kinno ju just koolivaheajal ja meil ei ole mingit põhjust minna seda just siis vaatama. Koolivaheaeg sai läbi ja nüüd tuli juba valida selle järgi, et kes ja millal Keiti valvata saab. Temale ei läheks see Horton kohe kuidagi korda.

Niimoodi planeerides ei leidnud veel ühtegi toredat kellaaega. Kuni tänaseni…

Tänaseks oli meil nukuteatrisse piletid. Juba hommikul vara hakkasin ma lapsi tagant kiirustama, et nüüd sööme ruttu ja siis riidesse veel rutem, sest muidu jääme me hiljaks. :)))) Kell 9 oli meil start ja minu arvestuse järgi pidime kodust kell 11.30 lahkuma, et teatrisse jõuda.

Kui ma siis kell 11.20 jõudsin, endal kleit seljas, tegudega sinnamaani, et sahtlist pileteid võtta, avatasin ma, et etendus mitte ei alga kell 12.00 vaid lõpeb 10 minuti pärast. Ketlin ja Keit täies vormis ukse kõrval ootamas ja mina vahin samal ajal pilteid, kus on kirjas, et etendus algas, kell 11 :)

Egas midagi… kiire telefonikõne teatrise lubas meil tulla etendust kahe nädala pärast vaatama ja käiku läks plaan B. Lähme Hortonit vaatama.

Kallel oli küll koolipäev, aga kuna ta lubas Keiti teatrietenduse ajal valvata, siis ma ikka lootsin, et äkki sobib siis filmi aeg ka. Aga ei sobinud. Natuke mossitamist telefoni otsas, aga superema ei anna ju alla, vaid läheb siis üksi kahe lapsega kinno :)

Ostsime kokteilid ja kodust võetud küpsistega varustatuna läksime kinno. Lahke küsimuse peale lubati meil kinos neljandale korrusele liftiga sõita ja peale meie vaatas hiigel suures saalis filmi veel 10 inimest :)

Keit esimesed 20 minutit oli lummatud. Istus oma tooli peal ja vaatas ekraani…. võibolla oli see ka 10 minutit, aga tundus igatahes tema elu pikim rahulik istumine :). Edasi ronis ta minu sülle ja jõi mahlakokteili. Siis leidis ta, et on palju huvitavam mööda pingirida jalutada ja üle suure saali ahhhoiii hüüda.

Ketlin vaatas rahulikult filmi, kuni tuli kole kotkas (kes aga oli minu lemmik). Siis leidis ta, et nüüd aitab ja tema tahaks ära minna.

Keit aga oli just avastanud, et tuledega valgustatud trepist on lahe üles alla ronida ja ei tahtnud kuhugi minna. Vaikselt aga võtsime suuna saali ukse poole, ise koos Ketliniga silmanurgast filmi jälgides.

Kui me alla jõudsime, tunnistas Ketlin, et tegelikult on see kotkas ikkagi hea ja juba lõppeski film ära….

Uhke näoga kõndisid mõlemad uksest välja ja Keit jäi kohe autos magama :)

Kokkuvõtte – osa filmist jäi ikkagi kahe silmavahele, aga Võigemast ei kuulu nagunii minu lemmikute hulka ;)…Liisu pidas ennast oma esimesel kinokülastusel superhästi üleval ja Ketlinile ei meeldi koledad asjad.

puperlid

 

Hoolimata sellest, et meil peres kaks preilit kasvab, ei ole meil eriti ehteid. Keegi neid eriti nõudnud ei ole kah. Ok väike parandus…. kui Ketlin veel koos Leenaga kukupais käis, siis ta tahtis endale ka selliseid pärleid nagu Leenal ja Leena ema Maris siis tegigi talle.  Nende pärlitega oli nii, et kui ma Ketlinile pakkusin, et tahad neid kaela panna, siis ta alati tahtis, aga ise ei tule ta kunagi selle peale.

Nüüd aga hakkasid mulle igasugu kaelakeed meeldima ja ma isegi ostsin endale paar tükki. Mis aga omakorda tähendas, et mõlemad tüdrukud mul järel käisid ja neid endale nõudsid. Järelikult eeskujul on ikka väga suur mõju :)

Ükspäev kui me siis sattusime Ketliniga kunstipoodi ja seal suur ämbritäit puupärleid nägime, otsustasime, et me hakkame nüüd pärleid tegema. Leidsime ka peenemat ja jämedamat kummi, millele pärlikeed teha ning terve õhtu meisterdasime erinevaid keesid teha. No olgem ausad, mina meisterdasin ja lapsed segasid :) Nende põhitegevus oli pärleid segamani ajad ja Keidil oli veel omaette võistlus – kui kiiresti ema märkab, et mul pärl suus on ja kas ta oskab ära arvata, mitu korraga mul suus on. :)

Nüüd on meil siis igaks elujuhtumisk pärlikeed olemas. :)))) 

Abiks köögis

 

Igalt poolt tuleb reklaami, et kui sa nüüd SELLE masina endale otad, siis muutub su elu nii ilusaks, lihtsaks ja mida kõike veel. Kõik need inimesed, kes muidu süüa teha ei armasta, ainult kokkama hakkavadki jne… jne…

Isegi minul on kodus selliseid imemaisnaid :) Näiteks on meil kuskil sügaval kapi taga nurgas kuhu pääseb ainult televiisori nihutamisel köögikombain. Täiesti töökorras, aga ei ole minust selle kasutajat. Aga tegelikult ma tahtsin rääkida hoopis nendest masinatest, mida ma kasutan.

Nagu ma juba mitu korda koduajakirjadest SELLE masina kohta olen lugenud, siis pean ka mina tõdema, et nõudepesumasin on väga vajalik masin. Ma ütlen ausalt, et ma ei taha üldse enam ettegi kujutada, milline elu ilma selle masinata oleks. Ma oleks veel suurem tüütus siin kodus, kes keelaks ja käsiks poole rohkem ja ei laseks siin kellegil nii kergekäeliselt pidevalt puhtaid tasse ja taldrikuid valida.

Nüüd ongi nii, et täpselt samal ajal kui maakoju tuleb pliit ja külmutuskapp, tuleb ka nõudepesumasin. Mina ilma ei taha :)))

Teine mu lemmik on gaasipliit. Sekundiga kuum ja sekundiga külm. Ma ei ole nii suur kokk, et ma nüüd toitu pliidi järgi oskaks hinnata, aga minu jaoks on ta palju mugavam, eriti selle tõttu, et meie pliidil tikke vaja tõmmata pole :)

Kahest väiksemast masinast on minu lemmikud mikser, millel käib ka sau otsa ja blender. Kuna meie peres kohvi ei jooda ja mina joon teed ka üliharva, siis veekeedukann jääb minu jaoks nendest tahapoole ja kohvimasinat pole meil üldse.

Veel kasutan ma üllatavalt palju ühte tupperware sheikerit. Kusjuures endalegi suureks üllatuseks ja tegu pole ka päris masinaga. Ma teen isegi vahukoort sellega. Nii kaua tuleb sahmata kuni enam midagi ei loksu ja ongi valmis :)

Ja seda kõike kuni…..

Ühel sõbranna kord külas käies pakkus ta lahkelt oma tehtud saia. Et just ahjust tuli  :). Mmmmmmmmmmm ja ma oleks peaaegu üksi kõik selle ära söönud. Ükskord tõi see sama sõbranna ka ühe saia meile…. ja nüüd oleks Kalle selle üksi ära söönud, kui ma poleks vahele jõudnud. Ja selle saia oli ta teinud leivamasinaga.

Noogutasin ja jahh… nägin siis täpselt samasuurt masinat kui minu kapipõhjas seisev köögikombain ja olin täitsa kindel, et talle seltsiliseks läheks ka see masin…..ja sinna see masina mõte jäigi.

Ükskord ämmal külas käies aga küsisime masinat endale koju laenuks. Et äkki ikka prooviks. Samas ju tore kah, kui ei taha, annan kohe tagasi. Ämmal saab varsti köögis remont valmis ja siis ongi sobilik aeg tagasi anda.

Esimesena proovis Kalle leiba teha. Ütleme nii, et ei olnud minu lemmik. Teist korda proovis ta teha magusat saia, aga unustas panna soola ja ütleme nii, et ei veenud mind veel see masin ;)

Eile võtsin siis ise leivateo ette. Helistasin sõbrannal ja lasin ette lugeda tema lemmikleiva retsepti. Ostsin kõik vajalik ained poest kaasa ja hakkasin küpsetama. :)))

Kõige pealt tuli masinast välja võtta väike ämber. Sinna kallata suur tassitäis veet, natuke õli, suhrkusiirupit ja sool. Edasi segasin teises kausis valmis miteviljajahu ja nisukliid ning kallasin sinna vee hulka. peale raputasin veel vajaliku koguse pärmi ja ämber masinasse. Masinale kaas peale, õige programm välja valida ja masina tööle panna. Mingi poole tunni pärast kui masin lisandite järele piiksuma hakkas, panin veel kõrvitsaseemneid ka hulka ning masin küpsetas ise rahulikult edasi…

Aega võttis, aga varsti hakkas juba mõnusat saia lõhna tulema ja sai valmis oli, siis ………………….ja väike killuke jäi järgi :)

Kusjuures minu tegevus teo juures võttis aega 5 minutit :))))…. nii et äkki ma nüüd mõtlen masina suhtes ringi ;)))…Kogu masina puhastus seisnes selle väikese ämbir puhtakse pesemises ja see ämber ei olnud isegi must :)

Sõbranna oli just edukalt teinud juuretisega leiba seal ja ütles, et sõid perega peaaegu kilo leiba korraga ära :))))