Kui sul mees ühel päeval saab n-aastaseks ja ta on oma elus juba ühtteist näinud ja teinud, siis on ikka väga raske talle mingit sünnipäevakingitust osta. Eriti veel siis, kui ta ei tahagi midagi sellist mida võib igaüks poest ostma minna. Vähemalt mitte minu käest :)))…. sest sissetulekutelt ületab tema mind igatahes hetkel kõvasti :))).
Peale selle meie peres mingeid suuri sünnipäevatraditsioone kah pole, nii et ülteme et lähteülesanne oli päris raske.
Pärast ühte ja teistpidi mõtlemist ja kaalumist leidsin, et nüüd on siis õige aeg teha üks ehtameerikalik üllatussünnipäev :). Mõte tehtud, tuli tegudele asuda. Kõige pealt kaasasin Kalle töökaaslase, kelle ülesandeks oli määrata Kallele selleks päevaks piisavalt kohtumisi, et tal ikka tegevust leiduks. Kõigepealt tuligi välja, et näe tal ongi sellel päeval Pärnus kohtumine. Mis omakorda tähendas, et plaanis ka maale minna ja seal natuke tööd teha. See tähendab tavaliselt seda, et ta jõuab koju siis, kui meie juba magama lähme ja sünnipäevaüllatusena see ei läheks mitte. Tõin siis suure “ohvri” :))) ja lubasin tal juba esmaspäeval maale minna ja öösel mitte kodus olla :), aga teisipäeval peab olema normaalsel ajal linnas. Edasi sain veel telefonivestluse sabast kinni, kus talle teisipäevaks tööd pakuti ja mina lahkel “loal” ütles ka sellest ilusti ära :))
Edasi tuli välja mõelda, et kus ja mida siis. Smsid Kalle sõpradele andsid tulemuseks selle, et enamus saab tulla, aga mitte täpselt selleks kellaajaks kui on vaja tordist välja hüpata. Lisaks suurele sõpruskonna järelkasvule jäid välja ka paljud kohvikud ja muud söögikohad ja paljude kaalumiste ja võrdluste järel otsustasime teha peo kodus.
Söögitegemise jätsin Selveri hooleks. Sest üks on igatahes kindel – Ketlin ei ole veel selles eas, kus ta saladust oskaks pidada. Samas oskab ta väga hästi Kallele helistada :).
Sms-isin ja kirjutasin meile Kalle sõpradele ja juba tunduski, et võib õnnestuda….Öö enne sünnipäeva ei saanud mina igatahes üldse magadagi ja ma olen täitsa kindel, et kui Kalle oleks kodus olnud, oleks ta aru saanud, et ma midagi plaanin. Midagi ma ju tegelt plaanisin ka – kahkesi Kallega õhtust sööma minna, aga see ei oleks küll takistanud mind rahulikult magamast.
Ketlin hommikul lasteaeda läinud ja kolmekesi asusime siis ettevalmistusi tegema. Ketlin küll sai Kallele telefonis öelda, et tal on täna sünnipäev ja lisas ka, et me panime juba kõik laua peale valmis, aga õnneks sain selle ära silutud sellega, et Ketlin joonistas Kallele kaardi ja pani selle lauale :)
Loomulikult nagu tavaliselt sellistes olukordade, magas Keit ainult 1,5 tundi mis tähendas, et peoõhtut ta vastu ei pea ja ka Ketlin ei tahtnud kuidagi magama minna. Lõpuks kella neljast sain nad ikkagi mõlemad magama ja ärkasin rõõmsalt mõlemad 15 minti enne Kalle saabumist.
Kalle pidi tööl olema kuni kella 6-ni. Väga raske on muidugi sellist vabagraafikuga mees hoidmast suvalisel ajal koduuksest sisseastumast. (näiteks tuli ta praegu ka koju ühte asja võtma) Kalle töökaasled pidid teda siis kella 6-ni kinni hoidma ja et need samad töökaasled jõuaks enne Kallet siia, oli vaja veel kedagi, kes teda 10 minti kinni hoiaks :). Andsin selle raske ülesande Marisele, kes sellega edukalt toime tuli (Marisele – Kalle mõistis sind väga hästi :))
Samal ajal käisin mina toas edasi tagasi ja kui mulle ei oleks meeldetuletatud, et peab hingama, siis ma oleks selle ära unustanud. Igatahes ootusärevus oli suur nii mul kui ka nendel pooltel külalistel kes peaaegu viimasel minutil uksest sisse jooksid.
Ja siis ta tuli—- ja ausõna ta üllatus. Ma ei mäleta mis ta täpselt ütles ja mina ta nägu ei näinud, aga ma nägin, et pea pooled külalised pühkisid pärast silmanurgast pisara. Kui kõik juba rahulikumalt hingata said ja Kalle ennast kogunud oli, siis pidas ta kõne :)))… nagu alati ja ütles, et sellist sünnipäeva saab teha ainult ühe korra elus… või 2 ….näiteks siis kui sa saad 66 :)
(viimane ja pea ainuke külaline, kes pildile jäi :)
Varsti oli maja rahvast täis ja teispäevaõhtune pidu nagu päris pidu :)))). Lapsi oli palju ja juba hakkavad vähemalt osad :)… jõudma sinna ikka, kus peo algul lähevad lapsed lastetuppa ja peo lõpus võetakse nad seal protestist hoolimata kaasa :). Suured inimesed veetsid oma aega nagu alati :). Kui ikka harva kohtutakse, siis ei jõua nagunii kõiki jutte kõigiga ära rääkida. Eriti mina, kes lihtsalt peab koguaeg rääkima :))) Tahtsin pilti ka teha…panin alguses fotoka lauale valmis et üllatusest ka pilti teha ja siis võtsin ta kätte, kui viimane külaline alles oli jäänud :)). Igatahes mina jäin peoga väga rahule, et Kalle sõbrad kaasa tulid ja et Kallel ilus õhtu oli. Veel õhtul unes räkis ta, küll oli ikka tore…. jaaa… oli ikka tore …
Õnnelikust sünnipäevalapsest pole ühtegi pilti :)))))
hiljem samal päeval….
Lahke sünnipäevakülaline, kes otsustavatel hetkedel küll unustas hingata, aga mitte päästikule vajutada, sai üllatunud sünnipäevalapses ikka pilte kah…
täiesti esimene reaktsioon
tort ja mõned küünlad…
Ja isegi kui ma olen pildi peal, siis ma võin ennast vabalt sealt välja lõigata kui ma endale ei meeldi :)
AITÄHH Siirile!
Posted by krista 
Posted by krista 